ÜLESANNE NR 2

MAAL PAPPKASTIS.
SEGATEHNIKA.
SÜRREALISM.
Teema: LAUL ARMASTUSEST.

vaja läheb:
tomatikast või muu kast (Säästumarketis saad valida hea kasti)
pva liim
guass
taimed, oksad, kangatükid, paberisodi, prügi, pärlid, traadid või muu huvitav materjal

Maali kasti põhja sürrealistlik maal ja täienda seda lismatrejalidega.

NÄIDISED: maal pappkastis, teema "Mardid ja hingedeaeg".

Töö too hindamisele 24.11.2011.

SÜRREALISM: mis see on?

MIS ON SÜRREALISM:

Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite muud väljendused. Sürrealism sündis Esimese Maailmasõja järgses Pariisis.1924 aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv Andre` Breton enda ümber mässumeelsete ja sõjas ning ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud.

Nii moodustus sürrealistide koolkond. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda-esimene põlvkond oli sündinud 1890-1898 ja teine põlvkond möödunud sajandi alguses. Sürrealism ei leidnud 1920-1930-ndail erilist tunnustust. Kunstivoolu mõju kasvas peale Teist Maailmasõda.
Kujutavas kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba maalimist. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistide sümbolid muudeti abstraktseteks märkideks.

Levinum on siiski suund, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest ning asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma.

Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale.

Freudi õpetuse kohaselt lähtub looming alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989).