Leonardo da Vinci (1452—1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist.
Leonardo töötas peamiselt Milaano hertsogi juures inseneri, arhitekti ja kunstnikuna; mitmekülgsus jättis talle kahjuks vähe aega kunsti jaoks. Ühe Milaano kloostri söögisaali seinale maalis ta - õnnetuseks aga halvasti püsivate värvidega - suure “Püha õhtusöömaaja”. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti hästi ruumi kujutamine. Viimasel ajal on maal taastataud kaasaaegset tehnoloogiat kasutades.
Leonardo kuulsaimal maalil “Mona Lisa” (ehk “Gioconda”) võime imetleda ühe Firenze aadliku noort naist, kelle salapärane naeratus on paelunud kunstiarmastajaid kuni meie päevini. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat.
Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg.
Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu.
Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Kaks esimest neist olid niivõrd mitmekülgsed, et nende puhul on raske otsustada millisel kunstialal nende saavutused kõige suuremad. Ka võib suurmeistrite kilda arvata veneetslase Tiziani tema tohutu mõju tõttu järgneva, barokiajastu kunstile
Kõige tüüpilisemad kõrgrenessansi maalid on väga tasakaalustatud ülesehitusega, neist hoovab väärikat rahu ja enesekindlust. Tihti on tegelased paigutatud püramiiditaolise grupina ning nende taustaks olevad või läbi mõne ümarkaarelise aknaava paistvad maastikud nagu upuvad sinendavasse kaugusse.
Püha Peetruse kirik Roomas, Vatikanis
Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
No comments:
Post a Comment