KUNSTITUND 2011: November 2011

Thursday, November 17, 2011

ÜLESANNE NR 2

MAAL PAPPKASTIS.
SEGATEHNIKA.
SÜRREALISM.
Teema: LAUL ARMASTUSEST.

vaja läheb:
tomatikast või muu kast (Säästumarketis saad valida hea kasti)
pva liim
guass
taimed, oksad, kangatükid, paberisodi, prügi, pärlid, traadid või muu huvitav materjal

Maali kasti põhja sürrealistlik maal ja täienda seda lismatrejalidega.

NÄIDISED: maal pappkastis, teema "Mardid ja hingedeaeg".

Töö too hindamisele 24.11.2011.

SÜRREALISM: mis see on?

MIS ON SÜRREALISM:

Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite muud väljendused. Sürrealism sündis Esimese Maailmasõja järgses Pariisis.1924 aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv Andre` Breton enda ümber mässumeelsete ja sõjas ning ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud.

Nii moodustus sürrealistide koolkond. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda-esimene põlvkond oli sündinud 1890-1898 ja teine põlvkond möödunud sajandi alguses. Sürrealism ei leidnud 1920-1930-ndail erilist tunnustust. Kunstivoolu mõju kasvas peale Teist Maailmasõda.
Kujutavas kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba maalimist. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistide sümbolid muudeti abstraktseteks märkideks.

Levinum on siiski suund, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest ning asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma.

Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale.

Freudi õpetuse kohaselt lähtub looming alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989).

ÜLESANNE NR 1

Pärast tutvumist slaididega, palun kuula raadiosaadet, uuri internetist infot ja leia vastus küsimustele ja saada vastus 17.11.2011. siia: christina@loovustuba.ee

VERSAILLES´LOSSI PEEGLIGALERIID PEETAKSE UUEMA AJA MAAILMAIMEKS.
KES ON SELLE UHKE GALERII LOOJAD?

Kuula raadiosaadet. Aja jälg kivis. Versailles peegligalerii.
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1429761

KLASSITSISM. uus teema. Palun tutvu klassitsismiga slaidide abil.

Loe ja vaata siin:
http://www.slideshare.net/Ximymra/klassitsism-3312757

Saturday, November 12, 2011

Ristsõna näidised.

autorid: Tallinna 21 kool

Wednesday, November 9, 2011

Teooria. RENESSANSS. NR 4 Eesti.

Pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul, takistasid renessansi levimist meie kodumaale. Seetõttu on teoseid, mida otseselt renessansskunstiks võiks nimetada, väga vähe.

Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist on Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk t. 26) oma huvitava raidportaali ja reljeefidega, mille on loonud Danzigist pärit meister Arent Passer ( u. 1560 -1637)

Teooria. RENESSANSS. nr 3. Prantsusmaa.

Chenonceaux' loss

Väga omapäraseks kujunes renessansskunst Prantsusmaal. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadilist kunsti ning soovides ka omal maal midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale “ümber istutada” itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid.

Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud.

Teooria. RENESSANSS. nr 2. Itaalia

Leonardo da Vinci (1452—1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist.

Leonardo töötas peamiselt Milaano hertsogi juures inseneri, arhitekti ja kunstnikuna; mitmekülgsus jättis talle kahjuks vähe aega kunsti jaoks. Ühe Milaano kloostri söögisaali seinale maalis ta - õnnetuseks aga halvasti püsivate värvidega - suure “Püha õhtusöömaaja”. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti hästi ruumi kujutamine. Viimasel ajal on maal taastataud kaasaaegset tehnoloogiat kasutades.

Leonardo kuulsaimal maalil “Mona Lisa” (ehk “Gioconda”) võime imetleda ühe Firenze aadliku noort naist, kelle salapärane naeratus on paelunud kunstiarmastajaid kuni meie päevini. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat.

Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg.

Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu.
Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Kaks esimest neist olid niivõrd mitmekülgsed, et nende puhul on raske otsustada millisel kunstialal nende saavutused kõige suuremad. Ka võib suurmeistrite kilda arvata veneetslase Tiziani tema tohutu mõju tõttu järgneva, barokiajastu kunstile

Kõige tüüpilisemad kõrgrenessansi maalid on väga tasakaalustatud ülesehitusega, neist hoovab väärikat rahu ja enesekindlust. Tihti on tegelased paigutatud püramiiditaolise grupina ning nende taustaks olevad või läbi mõne ümarkaarelise aknaava paistvad maastikud nagu upuvad sinendavasse kaugusse.

Püha Peetruse kirik Roomas, Vatikanis

Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.

Teooria. RENESSANSS. nr 1. Itaalia.

Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur.''

Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento 16. sajand - kõrgrenessanss - cinquecento Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale, 16. sajandiks kandus keskus prantslaste sissetungile järgnenud segaduste tõttu aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.

Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.

Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid.

Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu.
Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks.

Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee

Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on “Primavera” (“Kevad”) ning teine “Veenuse sünd”, mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid.