Värvide tähendus.

Värvi kultuuriline/ikooniline tähendus
PUNANE häire, oht, seksuaalsus, kuumus
ORANZ tähelepanu
SININE kindel, kuninglik, mugav
KOLLANE truu, lõbus, vahva
ROHELINE loodus, puhas keskkond
PRUUN maa, maakera
VALGE puhtus, täiuslikkus
MUST saatanlik, elegantne, salapärane
pastelsed värvid ohutu, pehme, naiselik
küllastatud, intensiivsed värvid valju, rasvane, võimekas, õnnelik, tugev
küllastamata värvid vana, kantud, luitunud


Värvi seostatud objektid/sündmused
PUNANE stopp, tuli, veri, roosid, põrgu
ORANZ kõrvits, apelsin
SININE taevas, vesi, osa liiklusmärke
KOLLANE päike, banaan, sidrun, või
ROHELINE taimed, mets, raha, lubav foorituli
PRUUN mustus, šokolaad
VALGE pruutkleit, pilved, paradiis
MUST öö, frakk, surm
pastelsed värvid naine, beebi
küllastatud, intensiivsed värvid lipud, logod
küllastamata värvid vanad fotod, iganenud esemed

Mis on kunst?

Mis on kunst?

Sõnal kunst on mitu tähendust.
Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega.

Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta.

Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist.

Visuaalseid kujundeid on loodud alates inimkultuuri koidikust. Esimesteks võibki pidada algelisi tööriistu. Hilisema arengu käigus loodutest on paljud kujundid ilma otsese tarbimisväärtuseta ja mõeldud vaid vaimse ja hingelise tähenduse edasiandmiseks.Samuti on kunstiks peetud ka kujundeid, mille vormis on nähtud avalduvat teatud seaduspära või mille puhul saab nautida peent materjalitöötlust.

Läänemaist kunstikäsitlust on aidanud luua kunsti kogumine. Juba vanad kreeklased kogusid esemeid, millel nende jaoks eriline, vaimne tähendus oli. Kreekakeelsest sõnast "museion" on tuletatud kaasaegne "muuseum". Suured kollektsionäärid olid ka vanad roomlased. Religioose tähendusega esemeid koguti keskajal kloostrite ja kirikute varakambritesse. Renessansiajastust peale loodi kogusid, milledesse möödunud aegade kunstiesemete kõrval koguti ka kõike imepärast ja veidratki. Praegusel ajal on rõhuv enamus kunstiesemetest koondatud muuseumidesse või siis erakogudesse. Kõrvalmärkusena - kunstiteosed on omandanud märkimisväärse tähtsuse kapitali mahutajatena, kunst vist ainus väärtust, mille väärtus ei kõigu vaid tõuseb.

Kunsti tähenduse ja allikate kohta on sajandite vältel loodud eri teooriaid. On arvatud, et kunst tekkis kunagi maailmast parema arusaamise vajaduse tõttu. Kunstikujundite loomine aitas inimesel ümbritsevat paremini analüüsida. Samuti aitasid kujundid väljendada usulisi arusaamu. Kunst ongi sageli seotud ajaloosündmuste, religioossete muutuste ja inimmõtte arenguga.

Kuid teisalt on saksa filosoofi Immanuel Kanti (1724-1804) mõtetele toetudes peetud kunstiks ainult seda, millele on omane omakasupüüdmatu mängulisus. Kunsti süüvimine pakub inimesele vabadusetunnet ja esteetilist naudingut. Selline käsitlus saavutas ülima populaarsuse 19. ja 20. sajandil, mil levis veendumus, et ilu ja kunst on kõrgeimad eluväärtused, isegi kõrgemad kui moraal ja poliitika.

Kunsti ajaloo saab jagada stiilideks. Võib rääkida ühe kunstniku, kunstnike koolkonna, teatud piirkonna või ka ajastu käekirjast - kunstistiilist või kunstivoolust.
Stiilide alla lahterdamine on sageli vägivaldne tegevus, on kunstnikke, rühmitusi ja perioode, keda või mida kuidagi ei õnnestu raamidesse suruda. Sellegipoolest aitab selline jaotamine inimese kunstiloomingu pikka ajalugu ja tohutut mahtu paremini mõista, kuid tuleb leppida ka piiride teatud ebaselgusega.

Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel.
Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine).
Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika.
20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti.

EMOTSIOONID. Õpilase eneseväljendus. Süsi. Mis on kompositsioon?

Kompositsioon võib olla lihtne ja tundlik. Organiseerides paberit teadlikult või emotsionaalselt saab kujundada pilti joonte ja pindade abil.





Tugeva liikumisega pilt

Väljendusrikas töö, mis näitab negatiivse ja positiivse emotsiooni muundumist





Emotsionaalselt rahulik ja kurvameelne, kuid väga hea kompositsiooniga üksikelemendiga töö

Dünaamiline kompositsioon





Staatiline kompositsioon


Tugev liikumine diagonaalsel suunal


Dünaamiline kompositsioon



Plahvatuslik kompositsioon


Terav ja hambuline kompositsioon

Kompositsioon.
KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast “composito”, mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist.

Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta.

Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse.

Eristatakse kolme liiki kompositsioone:

• joonkompositsioonid
• pinnakompositsioonid
• mahulised ja ruumilised kompositsioonid

Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust.

Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ühetüübilisi jooni.

Pinnakompositsioonis püütakse edasi anda ruumi sügavust ja esemetevahelisi suhteid. Tavaliselt on need kompositsioonid kahemõõtmelisel pinnal (paberil, lõuendil)

Rõivadisain vol.2. Egiptuse mood.

JOONESTAMINE.

SINU ÕPIK JA ABILINE:
http://www.koolielu.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf

Kreeka kunst. Spikker.

KORINTOSE

JOONIA

DOORIA

Tarkusejumalanna Athena kuju

Milo Venus

Kettaheitja

Võidujumalanna NIKE kuju

Emotsioonid. Süsi. Abstraktne kompositsioon.

Varsti tulekul. Väga huvitav lähenemine tunnetele.

Soojad ja külmad värvid

SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID

Sõltuvalt mõjust jaotatakse värvid kõigepealt kahte vastandlikku rühma: soojad ja külmad värvid.

Kõiki kollasele ja punasele lähedasi värve, mis meenutavad tuleleeki, nimetatakse soojadeks värvideks (punane, oranz, kollane, punakasoranz jne.).

Neile vastandlikke värvitoone, mis meenutavad jääd, nimetatakse külmadeks värvideks (sinine, lilla, rohekassinine jne.) Sooja ja külma värvitooni segamisel saadakse neutraalne värv.

Mina siin: minu soovid kell 8 hommikul.