TEEME ISE JÕULUKAARDID.

LOOVUSTUBA: Detsembri meistriklass Loovustoa õpilaste vanemate...: Vaata veel jõulukaardi ideid ja mõtteid siin: http://loovustuba.blogspot.com/2009/12/ideid-ja-motteid-tee-ise-joulukaart-j...

TEEME ISE LUMEHELBEKESI

LUMEHELBEKESTE LÕIKAMISE ÕPETUS JA SKEEMID:

http://ourworldgame.ru/bumazhnye-snezhinki-podborka-sxem-dlya-izgotovleniya-snezhinok/

Praktiline töö. Installatsiooni ja perfomansi ettevalmistamine ja esitlemine. Tallinn.

INSTALLATSIOON JA PERFOMANS


ÕHTUKLEIT

RADIATSIOON

TALULEIB

BUEGER HALLITUSEGA


MADONNA LAPSEGA

"V HLAM" EHK PRÜGISSE

DAAM LILLAS




Vaata infot Mainori kohta siin: http://www.mk.ee/

Mis on istallatsioon?Installatsioon (ingl. k. install – paigutama, asetama) on kunsti liik, milles tavaliselt esitatakse vaataja mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. Lisaks sellele on levinud heliinstallatsioonid ja videoinstallatsioonid, milles esitatakse vastavalt helisid või videomaterjali.

Tihti on installatsiooni raske eristada (kaasaegsest) skulptuurist. Klassikalises mõttes skulptuur kasutab kas modelleerimist (savi), valamist (pronks) või väljapuhastamist (marmor), installatsioon võib koosneda lihtsalt ruumis asuvatest omavahel kombineeritud esemetest. Kaasaegse skulptuuri puhul on vahe tegemine keerulisem, see sõltub pigem autori või vaataja otsustusest (vt ka institutsionaalne kunstiteooria). Mõne traditsiooni kohaselt loetakse installatsiooni ruumiga seotuks, samas kui skulptuuri võib põhimõtteliselt eksponeerida suvalises ruumis. Ka see eristus on paljudel juhtudel vaieldav.

Installatsioonil võib puududa objekt kui selline, nn videoinstallatsiooni korral esitatakse vaatajale videokujutisi. Erinevalt videokunstist moodustub installatsioon ruumis koosmõjus ruumi, teiste videode või mingite objektidega, videokunstis on teos video ise. Heliinstallatsioon erineb muusikateosest tavaliselt selle poolest, et oluline ei ole mitte helidest tekkiv meloodia või rütm, vaid moodus, kuidas helid üksikult ja koos kõlavad, kuidas toimub nende omavaheline interaktsioon.

Mis on perfomans?Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus.

Häppening (inglise keeles happening - sündmus, ka juhtumine, toimumine) on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.

Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu.

Avastame KUMU

Mis on KUMU?

www.ekm.ee

Magusad mandlid

1 dl suhkrut

2 tl piparkoogimaitseainet

0,5 tl peent soola

1 munavalge

1,5 sl vett

300 g kooritud mandleid

Sega kausis kõigepealt läbi kuivained, seejärel lisa kergeltvahustatud munavalge ja vesi.Kalla mandlid kaussi ja sega hoolikalt, nii et iga mandel kattuks seguga.Tõsta vahukulbi abiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja vajutakiht tasaseks.Küpseta 150 kraadi juures umbes 30 min krõbedaks ja pruuniks.Paar minutit pärast ahjupanemist tõsta mandlid paberi küljest lahti,hiljem sega umbes iga 10 min järel.Lase toatemperatuuril jahtuda.

Jõululeib

TEEME ISE LEIBA.

Millest alustada?

Kindlasti peaks olema tahtmine küpsetada ise leiba. Esimest korda kodus leiba küpsetama asudes ei ole säilinud eelmisest korrast juuretist, seega tuleb alustada selle valmistamisest. Muidugi võib uurida, ehk keegi tuttavatest küpsetab ise kodus leiba, siis saaks tema käest natuke juuretist küsida. Aga kui seda võimalust ei ole, siis tuleb seda ise teha. Võimalusi juuretise tegemiseks on mitmeid.

Esimene variant (vaata lisaks samm-sammult)

Juuretise valmistamiseks kasutatakse harilikku keefiri, petti või õunamahla. Võta 5 dl vedelikku ning lisa sinna hulka 3-4 viilu tavalist rukkileiba. Võimaluse korral kasuta 100% rukkijahu sisaldusega leiba, siis on õnnestumine kindlam. Juuretis peaks hapnema soojas ruumis (25-27 °C juures), kausi võib katta toidukilega. Sellisel juhul arenevad leiva valmimiseks vajalikud mikroobid ning tainasegu muutub happeliseks. Peale ööpäevast hapnemist purustage ligunenud leivatükid ühtlaseks massiks ning lisage segule 2 tl suhkrut, 8-10 dl rukkijahu ning sõtkuge tainaks. Laske kerkida kuni tekkinud tainas on kahekordistunud. Juuretise kääritamist ja taina kergitamist võib kiirendada pärmi lisamisega, kuid arvestama peaks siis lühema säilivusajaga. Öeldakse, et pärmi lisades kannatab ka aroom. Maitse asi! Isetehtud juuretisega ei pruugi te saada väga head leiba peale esimest küpsetamist. Rukkijahu ja vee segus algab hapnemine piimhappebakterite toimel. Kui piimhape moodustub, siis hävivad jahus olevad bakterid. Lisaks moodustub hapendumise käigus äädikhapet. CO2, alkoholi ja maitset andvaid aineid. Sellest tingituna võib kauemaks ajaks külmikusse jäetud juuretisel tekkida hapukas lõhn.

Teine variant (vaata samm-sammult)
Osta poest Veski Mati rukkileiva jahusegu, mis sisaldab rukki täisterajahu (81,7 %), nisujahu, rukkileivajuuretist, rukkilinnast ja soola. Kuna antud jahusegu sees on juuretis kuivatatud kujul olemas, siis seda jahu kasutades jõuate kiiremini soovitud tulemuseni. Valmistate nagu saiatainastki, segades vedeliku hulka jahusegu. Soovi korral võite kasutada ka pärmi ning miks mitte siis ära kasutada pakendi külge kinnitatud Veski Mati kuivpärm.
Retsept
5 dl hapupiima või keefiri
7-8 dl rukkileiva jahusegu
4 sl suhkrut
1 tl soola
2 tl Veski Mati kuivpärmi
Sega vedeliku hulka sool, suhkur ning kuivpärmiga segatud jahusegu. Vedelikuna võid kasutada nii õunamahla, keefiri, petti kui ka vett. Hapu vedelik hakkab koos jahuga paremini hapnema ning tulemuseni jõuate kiiremini. Lase tainal kerkida. Peale kerkimist võta väikene kogus (umbes 4 suurt supilusikattäit) tainast järgmiseks korraks. See ongi juuretisehakatis, millest te tulevikus leiba hakkate tegema.

Leiva küpsetamine (vaata lisaks samm-sammult)

Enne ahju panemist peab tainas olema kobe ja hästi kerkinud. Praktikas avaldub see ühtlases ja korralikus õhumullide jagunemises. Õhumullid tekivad hapnemisel ja käärimisel eraldunud süsihappegaasist. Kuumus peab olema tingimata õige –süsihappemullikesed paisudes kergitavad leiba ning seeläbi tekib leivale koorik. Taina kerkimine ja kooriku teke peavad toimuma üheaegselt. Kõigepealt küpsetatakse leiba kõrgel temperatuuril, 250 °C (orienteeruvalt 20 minutit), seejärel aga 200 °C juures 25-35 minutit. Küpsetamise aeg sõltub sellest, millise konsistentsiga tainas teil on, samuti ka pätsi suurusest. Peale ahjust välja võtmist piserda leivale natuke külma vett ning aseta rätiku alla jahtuma.

Allikas: toidutare.ee

Kubism

Kubism

Foovide mäss realistliku kunsti vastu oli vaid kaks aastat päevakorras olnud, kui ridamisi hakkasid pinnale kerkima uued suunad. Fovismist sootuks erinevana kerkis 1907. aastal esile kubism.

Voolu ristivanemateks olid nagu impressionismi ja fovismi puhulgi pilkehimulised kunstikriitikud. Samas on nimes omajagu tõtt. Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas.

Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973).
Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega ja äratas juba varakult tähelepanu suurepärase joonistaja ja maalijana. Huvitav on , et hiljemgi, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".
Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. roosa periood ).

1907. aastal asus Picasso maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picassole ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks. Eriti olulised on kaks nägu pildi paremas servas. Neis avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist.

Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm, kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid.

Picassoga liitus Georges Braque (1882-1963), kes juba 1908. a jooksul maalis rea maastikke, milles arendas edasi Cezanne'i ideid. Braque'ist sai üks järjekindlamaid kubiste.

Picasso ja Braque hakkasid õige pea oma töödele liitma kirjatähti, ajaleheväljalõikeid, riidetükke ja muid senisele maalikunstile võõraid esemeid. Nii sündis kollaaž.


Algset kubismi nimetatakse sageli 'analüütiliseks kubismiks'. Kunstnik analüüsib ümbritsevat, lahutab selle justkui algosadeks ja maalib siis.

Teine, hilisem vool kubismis kannab nime 'sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajaja oli hispaanlane Juan Gris (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas.

JÕULUD LINNAS kubismi ja Tim Burtoni ainetel

Tim Burton (sündinud 25. augustil 1958 Burbankis California osariigis) on Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist

Burton on tuntud veidra huumori kasutamise poolest oma lavastustes. Neis on palju nalju populaarkultuuri kohta ja selle lahtimõtestamist. Filmid toimuvad omaette fantaasiamaailmas, kus tavainimesed on lähendatud mõttekujutuslikele tegelastele, keda kujutatakse meeldivate või suisa traagiliste kõrvalseisjatena ning kellele lavastaja kaasa elab.

Burton on paljude filmide juures teinud koostööd näitleja Johnny Deppiga ja helilooja Danny Elfmaniga.

2007 pälvis ta Venezia filmifestivalil elutöö eest Kuldse Lõvi

http://www.youtube.com/watch?v=dx8HqWC1A6Y&feature=related

Ristsõnad