EESTI LEIUTAJA
http://www.eestileiutaja.net/

Leiutiste kaitseks on kaks peamist vormi: Kasulik mudel ja Patent. Neist viimane on märksa tõsisemalt võetav tehnilise loomingu kaitse meetod kuna sisaldab endas ka rahvusvahelist patendiuuringut. Kasulik mudel on aga seevastu odavam ja piisav kui leiutist soovitakse kaitsta ainult Eesti Vabariigis. USAs ja veel mitmetes teistes riikides on kasutusel ka eelpatent ehk pre-patent, millele on samuti kergemad nõudmised nagu kasulikule mudelile.

Patenditaotluse vormistamine ei ole iseenesest keeruline küll aga vajab selles sisalduv SPETSIFIKATSIOON tubli eeltööd , et vajalik leiutustasetase saavutada. Siinkohal tulevad appi patendivolinikud , kes on meil justkui advokaadid selles vallas. Kahjuks on aga nende teenused tavainimesele suht kallid. Seega jääb üle paar võimalust : 1. See raha ikkagi mingi valemiga leida või 2. Asi ise ära teha. Viimase puhul tuleb aga arvestada , et õnnestumise tõenäosus võib olla ka väiksem ja lõpuks tuleb uuesti teha või siis ikkagi patendivoliniku abi paluda. Kuid hea on jälle seejuures asjaolu , et nõnda saab see protsess selgeks ja on ka tulevikus hea kasutada

Mina just nõnda tegingi, andes sisse patenditaotluse mitte ainult Eestis vaid ka Inglismaal ja USA-s.

Leiutise pass ehk Spetsifikatsioon koosneb siis leiutise kirjeldusest, nõudlusest , joonistest ja lühikokkuvõttest. Mis ja kuidas täpsemalt oleks juba soovitav järele uurida Eesti Patendiameti kodulehelt:

EESTI PATENDIAMET
www.epa.ee

Tasuta konsultatsioonid

Abi taotluste vormistamisel ning lõivude kohta saab vastuvõtuosakonnast telefonil 627 7911.

Vastuseid patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse vormistamisega seotud küsimustele saab igal teisipäeval kella 15.00-17.00. Vajalik on eelregistreerida telefonil 627 7910, 627 7944 või e-posti aadressil leiutis

epa.ee

Kaubamärkide registreeritavuse ja õiguskaitse küsimustes jagatakse nõuandeid telefonil 627 7937 tööpäevadel kella 9.00-13.00, kohapeal neljapäeviti kella 14.30- 16.30 ning igal ajal e-posti teel kaubamark

epa.ee. Kohapealseks konsultatsiooniks on vajalik eelregistreerida telefonil 627 7937 või e-posti aadressil kaubamark

epa.ee.

Tööstusdisaini registreerimist puudutavaid konsultatsioone antakse telefonil 627 7926 või e-posti aadressil disain

epa.ee igal tööpäeval kl 9.00-13.00. Patendiametis kohapeal (Toompuiestee 7, Tallinn) antakse konsultatsioone igal kolmapäeval kella 14.30-16.30. Kohapealseks konsultatsiooniks on vajalik eelregistreerida telefonil 627 7926 või e-posti aadressil disain

epa.ee. Konsultatsioonid on mõeldud disaineritele, väikeettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Nõuandeid ja infot geograafiliste tähiste registreeritavuse ja õiguskaitse küsimustes saab e-posti aadressilkaubamark@epa.ee

Patendiamet

Vastuvõtuosakond
avatud: E - R 9.00 - 15.30
L - P suletud

telefon 627 7911
faks 627 7912

Taotluste postkast on avatud iga päev ööpäevaringselt

e-post Vastuvoett

epa.ee

kasulikud küsimused ja vastused

Voldikud ja brošüürid kaubamärgi ning tööstusdisainilahenduse kaitsmisest:

Kaubamärk (voldik, 1125 kB)

Tööstusdisainilahendus (voldik, 2803 kB)

Kaubamärgi kaitsmine (1932 kB)

Tööstusdisainilahenduse kaitsmine (5486 kB)

KAUBAMÄRGID

Tahaksin PATENTEERIDA kaubamärki, mis ma tegema pean?Kaubamärki saab registreerida, patenteerida saab leiutist. Kaubamärgi kaitsmiseks esitatakse registreerimistaotlus Patendiameti vastuvõtuosakonnale.
Täpsemalt: Kaubamärgi kaitsmine
Mis on klassid, milleks neid vaja ja kust neid leida?Kaubamärkide registreerimisel on kaubad ja teenused jaotatud klassidesse. Kaubamärgi registreerimise taotleja peab selgeks tegema, millisesse klassi kuulub tema kaup või teenus. Klassifitseerimise aluseks on kaupade ja teenuste rahvusvaheline klassifikatsioon (Nizza klassifikatsioon).
Täpsemalt: Nizza klassifikatsioon
Mis on patendi (kasuliku mudeli) ja kaubamärgi vahe?Patendi või kasuliku mudeliga saab kaitsta leiutist. Leiutis on tehniline lahendus, mille objektiks võib olla seade, meetod ja aine.
Kauba- ja teenindusmärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.
Kas ma võin kasutada kaubamärki, kuigi ma ei ole seda registreerinud?
Jah, võib küll. Kaubamärk ei pea olema registreeritud. Registreerimine on kaubamärgiomaniku õigus ning see annab võimaluse keelata teistel isikutel kasutada identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Registreerimata kaubamärgi kasutamisel peab selle omanik silmas pidama, et kasutamisega ei rikutaks teiste õigusi.
Kui anda kaubamärgitaotlus sisse Eesti Patendiametisse, kas siis hakkab kaubamärk kehtima vaid Eestis?
Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. Kaitse kehtib selles riigis või riikide ühenduses, kus märk registreeritakse. Kui kaubamärgitaotlus antakse sisse Eesti Patendiametisse, siis hakkab kaubamärk registreerimise korral kehtima Eestis.
Mida ma peaksin kontrollima või järele uurima enne kaubamärgitaotluse esitamist või enne kaubamärgi kasutama hakkamist?Enne taotluse esitamist soovitame tutvuda informatsiooniga meie veebilehel. Seal on kirjas peamised nõudmised kaubamärgile ja asjaolud, mis võivad saada takistuseks kaubamärgi registreerimisel. Veendumaks, et kellelegi ei kuulu varasem õigus teie poolt soovitud kaubamärgile, tutvuge kaubamärkide andmebaasidega meie veebilehel ning äriregistris registreeritud ettevõtete nimedega (infot saab Justiitsministeeriumi veebilehelt).
Kuidas kaitsta oma kaubamärki välismaal (Euroopas)? Lühidalt öeldes on taotlejal kolm võimalust: a) esitada registreerimistaotlus konkreetsesse välisriiki; b) taotleda registreerimist Madridi kokkuleppe protokolli alusel (saab valida riike Madridi kokkuleppe protokolliga ühinenud riikide hulgast; rohkem infot WIPO veebilehelt); c) kaitsta kaubamärki Euroopa Ühenduse kaubamärgina, õiguskaitse saadakse registreerimise korral kogu EÜ territooriumil (rohkem infot OHIM-i veebilehelt). Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides vt täpsemalt: Registreerimine välisriikides.
Milline võimalus kaubamärgi registreerimiseks välisriigis on kõige odavam?
Seda küsimust tuleb hinnata konkreetsest kaubamärgist ja taotleja soovidest lähtuvalt. Hind sõltub sellest, kui mitmes klassis ja kui paljudes ja millistes riikides soovitakse kaubamärki registreerida. Parim viis teha hinnakalkulatsioon on kasutada lõivukalkulaatorit (Fee calculator) WIPO veebilehel. Informatsiooni Euroopa Ühenduse kaubamärgi kohta leiab OHIM-i veebilehelt.
Kes on patendivolinikud?Patendivolinik on isik, keda taotleja võib volitada enda nimel patendiameti(te)s kõiki patendi- ja kaubamärgialaseid toiminguid läbi viima. Patendivolinike register täpsemalt: Patendivolinikud
Mis on prioriteet?Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset (näiteks võib olla esmane taotlus on esitatud mõnes teises riigis). Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
Mis on riigikood?Riigikood ehk riigitähis on Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) järgi kahetäheline (nt EE) või kolmetäheline (nt EST). Meil on kasutusel kahetäheline kood.
Lähemalt: Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid
Kui palju maksab kaubamärgitaotluse esitamine?Kaubamärgitaotluse esitamise lõiv on 140,60 eurot ühe klassi puhul, st kui kõik kaubad või teenused, mida kaubamärgiga kaitsta tahetakse, mahuvad ühte klassi (Nizza klassifikatsioon); kui kõik ei mahu ühte klassi ja tekib vajadus hõlmata selle märgiga ka teisi klasse, siis iga lisatud klassi eest tuleb tasuda 44,73 eurot, seega 140,60 eurot + 44,73 eurot iga lisatud klassi eest. Lõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul kaubamärgitaotluse esitamisest.
Kas patendiamet tagastab taotluse esitamise riigilõivu, kui kaubamärki ei registreerita?
Riigilõivu ei tagastata. Seetõttu on soovitatav, et taotleja tutvuks enne taotluse esitamist asjaoludega, mis võivad registreerimist takistada (vt p 6). Teisalt tagab taotluse esitamise lõiv koos registreeringu tegemise lõivuga kaubamärgile õiguskaitse, mis hakkab kehtima taotluse esitamise kuupäevast ja kehtib kümne aasta möödumiseni registreerimise kuupäevast.
Kui on kaks taotlejat, kas siis on kollektiivkaubamärk?Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mis on registreeritud mingi ettevõtete ühenduse (liidu, koondise) nimele, kelle põhikirjas on sätestatud tingimused ja õigus sellist kaubamärki kasutada.
Kui ma tegelen vaid müümisega, siis mis klassi ma pean valima?Üldjuhul kuuluvad müügiteenused klassi 35. Vaata ka teemat "Müügiteenuste klassifitseerimine" rubriigist "Kaubamärgid".
Mida tähendavad sümbolid ©, ® ja TM?© – Copyright – autori- või kirjastusõigusega kaitstud.
® – registreeritud kaubamärk.
TM – registreerimata kaubamärk.
Sain kaubamärgi registreerimisotsuse ja loen siit, et pean veel mingi lõivu tasuma. Miks, kuhu ja mida see tähendab?Teil tuleb tõesti tasuda kaubamärgi registreeringu tegemise riigilõiv 44,73 eurot. Teie kaubamärk avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht. Kui kahe kuu jooksul avaldamisest registreerimisotsust ei vaidlustata, saadab Patendiamet teile eraldi teatise registreeringu tegemise lõivu tasumise tähtaja kohta.
Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole:
- SEB - a/a 10220034796011,
- Swedbank - a/a 221023778606,
- Danske Bank A/S Eesti filiaal - a/a 333416110002,
- Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal - a/a 17001577198.
Viitenumber Patendiameti toimingute eest riigilõivu tasumisel on 2900082362.
Patendiameti kodulehel kaubamärkide andmebaasis on mõne kaubamärgi staatuseks märgitud "Menetlus lõpetatud". Mida see tähendab?
See tähendab, et kaubamärk ei kehti. Taotleja on taotluse kas ise tagasi võtnud või jätnud tegemata Patendiameti poolt nõutud toimingud, mistõttu on Patendiamet selle kaubamärgi menetlemise lõpetanud.
Mul tuli hea idee ürituste paremaks korraldamiseks. Kas ma saan selle registreerida kaubamärgina?
Ideesid ei saa kaubamärgina kaitsta. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav.
Olen kasutanud oma kaubamärki juba aastaid, kuid registreeritud see ei ole. Nüüd avastasin kaubamärkide andmebaasist, et taotluse minu kaubamärgi registreerimiseks on esitanud minu konkurent. Mida teha?
Kui leiate, et teie õigust oma kaubamärgile on rikutud, saab pöörduda Patendiameti poole ning esitada dokumente, mis tõendavad, et kaubamärk kuulub tegelikult teile. Seda saab teha siis, kui konkurendi kaubamärgitaotlus on menetluse staatuses. Kui selle kaubamärgi kohta on juba tehtud registreerimisotsus ja see on avaldatud Eesti Kaubamärgilehes, saab asjast huvitatud isik tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile kahe kuu jooksul avaldamisest arvates.
Olen registreeritud kaubamärgi omanik. Hiljuti hakkasid mulle helistama pahased kliendid, kes ei olnud minu kaubaga rahul. Asja uurimisel selgus, et keegi kasutab pahatahtlikult minu kaubamärki. Kas olukorra lahendamiseks peaksin pöörduma Patendiametisse?
Patendiamet ei teosta järelevalvet kaubamärkide õiguspärase kasutamise üle. Kui isikul on registreeritud kaubamärk ja ta avastab, et keegi kolmas rikub mingil moel tema õigusi, siis on tal võimalus pöörduda kohtusse.
Kui kaua kestab kaubamärgi ekspertiis? Kaubamärgitaotlustele tehakse ekspertiisi nende Patendiametisse saabumise järjekorras, seega sõltub ekspertiisile kuluv aeg taotluste hulgast. 2012. aasta prognoos ekspertiisi kestuse kohta on umbes 15 kuud.
Mida peaks tegema, et saaksin oma domeeninime ära kaitsta?Patendiamet tegeleb ainult tööstusomandi õiguskaitsega, domeeninimede registreerimist korraldab Eesti Interneti Sihtasutus.
Kas on olemas ka ülemaailmne andmebaas, kust võiks saada teada, kas kaubamärk on registreeritud? Kui ei, siis kust leida usaldusväärseimat infot riikide kaupa?Ülemaailmset kaubamärkide andmebaasi ei ole olemas. Kui on huvi mitme riigi või mõne konkreetse piirkonna kaubamärkide vastu, siis tuleks otsingut ka vastavalt piirata ja teha otsing vastava territooriumi andmeid hõlmavas andmebaasis.
Täpsemalt: Andmebaasid. Välisriikide ametid

Kas kaubamärgiandmebaasist välja trükitud andmetega võin kohtus tõestada, et kaubamärk kuulub mulle?Ei või. Andmebaas on informatiivne ega oma õiguslikku tähendust. Kauba- ja teenindusmärkide registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks palume pöörduda Patendiameti vastuvõtuosakonna poole.

Kuidas toimub juba registreeritud kaubamärgi kuuluvuse muutmise protsess ja milliseid dokumente selleks on vaja?Muudatused kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgiomaniku või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel. Avalduse peab avaldaja allkirjastama kas käsitsi või digitaalselt. Kui kaubamärgiomanikuks on äriühing, tuleb avaldusele lisada ka ettevõtet esindava isiku positsioon, st Patendiametile peab nähtuma isiku õigus äriühingu nimel tehingute tegemiseks.

Avaldusele lisatakse ka dokument riigilõivu tasumise kohta, millelt on näha konkreetse soovitava toimingu eest tasutud riigilõiv ning vajadusel kaubamärgiomaniku volikiri patendivolinikule. Kauba- ja teenindusmärkide registris kaubamärgiomaniku nime või aadressi muutmiseks puudub riigilõivu tasumise kohustus.

Pärast muudatuste tegemist registris väljastab Patendiamet avaldajale ka vastavasisulise kirjaliku teate. Kõik toimingud tehakse vastuvõtuosakonna kaudu.

Kuidas ma saan pikendada oma kaubamärgi kehtivuse aega ja mis juhtub, kui olen unustanud seda teha?Lisainfot loe: Pikendamine

LEIUTISED

Kas ma pean leiutisele kaitse taotlemisel esitama ka töötava mudeli?Mudelit või näidist ei esitata. Tuleb esitada leiutiskirjeldus, nõudlus ja vajadusel joonised (ei pea tingimata olema tehniline joonis, olenevalt taotluse sisust võib ka olla üldskeem vms).
Tõin Teie ametisse kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja soovin vaadata Patendiameti kodulehelt kasuliku mudeli registrist oma taotlust, kuid seda seal praegu ei ole.Ei saagi olla, kuna vastavalt kasuliku mudeli seaduse § 32 lg 8 järgi avalikustatakse kasuliku mudeli kirjeldus Patendiameti ametlikus väljaandes alles pärast seda, kui on tehtud kasuliku mudeli registreeringu kanne ja lg 9 järgi jõustub registreering kasuliku mudeli registreerimise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval ja alles pärast seda saab seda taotlust vaadata Patendiameti kodulehelt kasulike mudelite registrist. Kui aga kasuliku mudeli registreerimistaotlust mingil põhjusel ei registreerita, siis ei saa seda vaadata ka Patendiameti kodulehel olevast kasulike mudelite registrist.
Millal tuleb riigilõiv tasuda patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimistaotluste esitamise puhul?Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Andmed tuleb esitada paberkandjal dokumendil (riigilõivu tasumist tõendav dokument). Selleks dokumendiks võib olla maksekorraldus või spetsiaalselt Patendiameti jaoks koostatud kõiki nõutavaid andmeid sisaldav dokument.

Riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb tuua või saata posti teel Patendiametisse. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, samuti kõiki muid taotluse dokumente võib panna ka Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti. Patendiametis postkasti pandud dokumentidele pannakse selle kuupäeva tempel, millal dokumendid sellesse postkasti pandi.

NB! Et riigilõivud oleks tähtaegselt tasutud, tuleb kindlasti arvestada seda, et riigilõiv loetakse tasutuks mitte pangas tasumise päevast või mõnest muust päevast, vaid sellest päevast, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on esitatud Patendiametile. Dokumendile pannakse selle kuupäeva tempel, mil see dokument Patendiametisse jõuab.

Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei tohi käesoleval momendil esitada faksi või teiste elektroonsete vahendite kaudu, vaid ainult tuua või saata posti teel paberkandjal dokumendina.
Kuidas kaitsta oma leiutist välismaal (Euroopas)? Leiutise kaitsmiseks välisriikides vaata täpsemalt: Patentimine välisriikides
Kui kaua kestab patendiekspertiis ja kas minu leiutisele kehtib kaitse ka ekspertiisi ajal?Patenditaotluse menetlus kestab keskmiselt 3,5 aastat, kuid patenditaotluse esitamise kuupäevast kuni patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevani saab leiutis ajutise kaitse.
Kui ma saan patendi Eestis, siis kas see kehtib ka mujal maailmas?Leiutiste õiguskaitse on territoriaalse iseloomuga, see tähendab, et Eestis välja antud patent kehtib ainult Eestis.
Mis vahe on patendil ja kasulikul mudelil?Kasuliku mudeli registreerimine on patendi taotlemisest odavam ja kiirem. Kuna kasuliku mudeli taotlemisel rakendatakse avaldus- ehk registreerimissüsteemi, on menetlusaeg küll tunduvalt lühem, kuid taotleja vastutab ise leiutise uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse eest. Patenditaotluse korral kontrollib Patendiamet ekspertiisi käigus leiutise vastavust patentsuse kriteeriumitele.
Kasuliku mudelina saab kaitsta samasuguseid leiutisi nagu patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised. Samuti ei saa kasuliku mudelina taotleda kaitset ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile, s.t ühe ja sama registreerimistaotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele.
Kaitsmiseks peab leiutis mõlemal juhul olema ülemaailmselt uudne, kuid kasuliku mudeli korral on nõuded leiutustasemele madalamad.
Kasulik mudel on jõus neli aastat alates taotluse esitamise kuupäevast, tasuda on vaja vaid kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise lõiv. Kehtivust on võimalik pikendada, esialgu neljaks aastaks ja siis veel kaheks aastaks, tasudes riigilõivu. Seega on kasuliku mudeli maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat. Patent kehtib maksimaalselt 20 aastat, kuid patenditaotluse ja hiljem patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda iga-aastast kehtivusaasta riigilõivu.
Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel selle esitamisest. Kasuliku mudeli kirjeldus avalikustatakse pärast kasuliku mudeli registreerimist.
Kas arvutiprogrammi ja mobiiliäppi saab patenteerida?Sellele küsimusele ei ole lihtsat ei- või jah-vastust. Nii patendi kui ka kasuliku mudeli seadus ütleb, et muu hulgas ei ole leiutis arvutialgoritm ja -programm. Samas teame, et leiutisena saab kaitsta tehnilist lahendust, millega kaasneb tehniline efekt senilahendamata tehnilisele probleemile. Siinkohal tulekski märgata rõhku sõnal"tehniline".

Euroopa patendipraktikast lähtuvalt pole patenteeritav ükski arvutialgoritm või -programm, mis on pelgalt lähtekood või algoritm (nn „tarkvarapatent“). Küll aga osutub võimalikuks patenteerida arvutis rakendatavaid leiutisi, mis on uudsed, millel on tehniline olemus ja mis panustavad leiutuslikult tehnika (teadmiste) tasemesse. Siinkohal tasub tähele panna, et arvutis rakendatavad ärimeetodid ei panusta tavapäraselt tehniliselt tehnika tasemesse ning kujutavad endast lihtsalt majandus- või mõttetegevuse automatiseerimist, mis on vastava ala asjatundjale (insenerile, arendajale, tehnikule, vms) iseenesestmõistetav.

Näiteks pole Euroopa patendipraktika alusel patenteeritavad ükskõik missugused ostu, müügi või oksjoni korraldamise süsteemid, meetodid, seadmed või vahendid, kui need ei paku lahendust mõnele seni lahendamata tehnilisele probleemile. Tõenäoliselt ei saa tehniliseks probleemiks olla oksjoni korraldamise reeglid, tuntudhaldus- või maksevahendid jne. Kuid näiteks on tehniliseks probleemiks interneti põhises oksjonisüsteemis edastatava informatsiooni ajaline viide sidekanalis, mis on tingitud sidekanalite füüsikalistest parameetritest, omadustest ja sidevõrgu struktuurist.

Erinev ajaline viide erinevates geograafilistes asukohtades paiknevate kasutajaseadmete ja oksjoni serveri vahelisel infoedastusel muudab oksjonisüsteemi kasutajate olukorra ebavõrdseks, kuna ei võimalda kõikidel kasutajatel üle maailma üheaegselt pakkumist teha. Siin tuleks jällegi rõhutada, et tehniline lahendus sellele probleemile ei saaks olla täiendava ja võrdsustava viite lisamine väiksema edastuskanali viiteajagakasutajaseadmete suhtes, kuna selline lähenemine ei lahenda reaalset ja eesmärgipärast tehnilist probleemi ehk sidekanali ajalist viidet, vaid on pigem probleemi tehnilisest olemusest ja lahendusest möödahiilimine.

Seega küsimusele „Kas arvutiprogrammi ja mobiiliäppi saab patenteerida?“ saab jaatavalt vastata ainult juhul, kui see leiutis on uus ning sellel on tehniline olemus ja leiutuslik tehniline panus tehnika tasemesse.

Kõige kindlam oleks visandada oma võimalik tehniline lahendus paberile, pöörduda sellega Patendiametisse ja küsida nõu vastava valdkonna eksperdilt.